Muuseumi möödunud aasta kokkuvõte | Maanteemuuseum
Vaegnägijatele

Oleme avatud  R-P 10-18

Reedel 29. märts on muuseum SULETUD!

08.01.2019

Muuseumi möödunud aasta kokkuvõte

muuseumi panoraam, maanteemuuseum linnulennult, masinahall

Eesti Maanteemuuseumit kui Kagu-Eesti suurimat kultuuritanklat külastas 2018. aastal ligi 32 000 huvilist. Oleme jätkuvalt Eesti teede ajaloo arengu talletaja ja säilitajana oluliseks kaasarääkijaks Eesti muuseumimaastikul, partneriks ja elamuste pakkujaks nii Eesti inimestele kui ka välismaalastele.

Näitused ja uurimistegevus

Suvel valmis muuseumi uus, 1500 m2 suurune ekspositsioonihoone. Koostöös OÜ Produktsioonigrupi ja valdkonna ekspertidega sai valmis ka ekspositsiooni põhiprojekt pealkirjaga „Masinate valitsemine“. Uue, 2019. aasta suvel uksed avava ekspositsiooni juhtmõtteks on inimese ja masinate kahepidise võimusuhte näitamine läbi autokultuuri, liikluskasvatuse ja teedemasinate näituste. Ka lisandub uue hoone näol muuseumile suurem konverentsi- ja kultuurisündmuste pind.

Muuseum oli üheks koostööpartneriks oktoobris Eesti Rahva Muuseumis avatud ühisnäitusel „Isetehtud Eesti“. Kuraator Paavo Krooni eestvõttel nõustasime ja koostasime sisu üheksakümnendate autokultuuri väljapanekule. Näitus valmis muuseumite ühise kogumisprojekti toel.

Teadur Andres Seene juhtimisel valmisid 2018. aasta suvehooajaks kaks näitust. „Peata kanana liiklemise keerises“ avas liiklusohutuskampaaniate ajalugu alates 1930.-st aastatest. Näitus oli avatud sügiseni, seejärel rändas Narva linnusesse, toetas Maanteeameti 100. aastapäeva pidu Saku suurhallis ja liikus seejärel edasi Maanteeameti ruumidesse.

2017. aastal tõid Tartu tuukrid Emajõe voogudest välja 1937. aastal valminud ja II maailmasõjas õhku lastud Rannu-Jõesuu silla terasfermi detaili. Koos selle restaureerimise ja paigaldamisega muuseumi välialadele valmis näitus Jõesuu sildadest. Sellele lisandus ka alaline väljapanek terassildade ajaloost Eestis. Väljapanekutele andsid veel sügavama sisu ajalooartiklid ajakirjades Imeline Ajalugu, TeeLeht ning Transport ja Teed.

Kogud

2018. aasta jooksul täienesid muuseumi kogud 728 ühiku võrra. Enamuse vastuvõttudest moodustasid arhivaalid ja fotod. Aasta lõpuks oli muuseumi kogudes 43 389 erinevat eset, fotot või arhivaali, neist 35 977 põhikogu museaali.

Peamise osa uusi museaale oleme saanud varade üleandmise ja annetustena. Põnevaimad neist on näiteks Maanteeameti arhiivist pärinevad vanad teede passid, Tartu Autoremondi Katsetehase arhiivi materjalid või esimene eestikeelne autojuhi käsiraamat, ilmselt aastast 1920.

Süstematiseeritud ja vastu võetud said legendaarse maanteelase, pikaaegse Eesti Teede peainseneri Aadu Lassi poolt muuseumi rajamiseks kogutud arhiivimaterjalid ja tema käsikirjalised kõnede ja artiklite tekstid.

Muuseumite üks põhiülesandeid kogumistöö kõrval on ka säilitustegevus. Muuseumi restauraator Üllar Meho konserveeris iga 1970. aastate algupoole noormehe unistuste mootorratta Jawa ja enne II maailmasõda ehitatud hobukaariku. Korrosioonitõrje ja „värviparanduskuuri“ sai tee-ehitusmasinate kogu. Väljaspool muuseumit jätkati keerulise tellimustööna teeneka maanteelase Hans Grossi 1964. aasta M-403 restaureerimist ja alustati GAZ-53 baasil tee markeerimismasina ennistamist. Mõlemad tööd lõpevad 2019. aasta esimeses pooles.

Külastusvaldkond

2018. aastal muuseumit väisanud 32 000 külastajat näitab, et maanteemuuseum on endiselt atraktiivne ja armastatud sihtkoht, kuhu tulemiseks ei peeta paljuks võtta ette ka pikem väljasõit Põlvamaale Varbusele.

Üheks kõnekamaks ning külastajarohkemaks sündmuseks oli kindlasti üle-eestiline muuseumiöö „Öös on pidu“, mida uudistas rekordiliselt 1400 inimest. Ühtlasi anti sel ööl avasignaal ka muuseumi suvehooajale.

Kagunurga piirkonna ühe arvamusliidrina oli muuseumil kolmandat korda võimalus kaaskorraldada Kagu-Eesti eelarvamusfestivali. Kaheteistkümnel teemaalal arutleti ning vaieldi Eesti elu võimaluste ning probleemide üle. Paljude kultuurihuviliste jaoks on Varbuse ka suveetenduste paigaks. Teater Must Kast tõi siin lavale koguperetüki “Mowgli” ning Miksteater mängis lavastust “Pagulased”.

Haridustegevus

2018. aastal toimus muuseumis ja väljaspool seda 189 haridusprogrammi, nendest 78 liiklusprogrammi. Haridusprogrammid said täiendust 5 muuseumitunni võrra. Uute muuseumitundide loomisel lähtuti põhikooli ja gümnaasiumi õppekavast ning keskenduti Eesti eluolu eri tahkude tutvustamisele läbi teede ajaloo. Kavasse lisandusid muuseumi kogusid tutvustav “Piilume muuseumi kogudesse”, ajakäsitlust ja kellatundmist arendav “Ajaloom postiteel”, Eesti teede lugu käsitlev “Tee on keelmata igaühele”, koolides kohapeal läbiviimiseks koostatud kaheosaline muuseumitund “Maanteemuuseum ratastel” ning teede ajaloo teemaline elamusprogramm täiskasvanutele “Head teed”. Kokku pakkus muuseum erinevatele sihtgruppidele alates lasteaialastest kuni täiskasvanud õppijani kaheksat haridusprogrammi. Lisaks toimus mitmeid rahvakalendri ja teiste tähtpäevadega seotud eriprogramme ning 23 korral käidi programme läbi viimas väljaspool muuseumit.

2018. aasta oktoobris osales muuseum ka laste ja noorte festivali “Avatud mänguväljad” põhiprogrammis. Festivali raames valmis mängujuhis ”Teelise 100 tähtsat asja”, mis pakkus peredele võimalust iseseisvalt tutvuda muuseumi püsinäitusega “Head teed”.