29. septembril toimus Eesti Maanteemuuseumi suvehooaja lõpuüritus – hobuajastu teedele ja liikuvusele pühendatud teaduskonverents „Ratsaradadest raudruunani. Hobutranspordi ajaloost ja arengutest“.
12.-14.septembrini said Eestis kokku traditsioonilisel Nord-Balt seminaril Põhja- ja Baltimaade maanteemuuseumide esindajad, et jagada kogemusi maanteed
Tuleval pühapäeval tähistame vanavanemate päeva ja Eesti Maanteemuuseumil on juba pikki aastaid olnud tavaks seda teha eriliselt suure sündmusega ning seda ka tänavuse sisuka programmi ja kasulike õpitubadega.
Lõuna-Eesti teed on juba aastakümneid pakkunud autorallidega elamusi nii sõitjatele kui pealtvaatajatele. Kui vaatame geograafiliselt, millistest kohtadest on suurvõistlused alguse saanud, siis nimistusse mahuvad kõik suuremad Lõuna-Eesti paigad: Võru, Põlva, Valga ja Tartu.
"Meie autokultuuri on seni veel juurdunud suhtumine, et autot, mille omamine oli ehk veel kümmekond aastat tagasigi staatusesümbol, prügikasti ei visata.
1930. aastate Euroopas oli levinuim sõiduvahend jalgratas. Rataste arvu kaudu olla hinnatud suisa riigi arengutaset. Ka Eesti oli Euroopa rattakultuuri esirinnas: 1940.