Tee keskkonda

Igaüks meist oskab väikese putuka muljuda, aga keegi meist ei suuda üht sellist taasluua -Rahvasuu-

Sellel näitusel tutvustame Eesti Maanteemuuseumis tee-ehituse ja -hoolduse keskkonnamõju ning uurime, kuidas leida tasakaal nüüdisaegse inimese elustiili ja looduse elurikkuse säilitamise vahel.
 

Näitusel „TEE KESKKONDA“ uuritakse tee ja keskkonna seoseid ning mõju, juhatades külastaja teehoiu igapäevaellu, mida avame tee elukaare mõiste kaudu. Tee elukaar algab vajadusest ja analüüsist, millele järgneb planeerimine, kavandamine ning projekteerimine. Projekteeritu jõuab keskkonda tee-ehituse etapis, millele järgneb pidev jälgimine, parendamine ja hooldamine. Tee elukaare viimane etapp on teelõigu likvideerimine, mille järel saab teemaa uue kasutuse, näiteks metsamaana. Näitusel tutvub külastaja tee-ehituses kasutatavate materjalidega: torude, truupide, võrkude, tekstiilide, aga ka liiva, kruusa, killustiku, bituumeni, asfaldisegu ja ligniiniga. Külastaja saab kätt proovida tee-ehitaja ja -hooldajana ning tutvuda teede keskkonnarajatistel toimuvaga.

Kutsume külastajat arutlema ja mõtisklema tee elukaare üle. Innustame teda küsima, kuidas tee ja keskkond üksteist vastastikku mõjutavad. Uurime, kuidas tee-ehituse ülemäärast keskkonnamõju ennetada, vältida ja vajaduse korral korvata. Tutvume teemeistriga – tee omaniku, rajaja ja keskkonna kujundajaga.

Inimese elukaare põhietapid on alati seotud teega. Meie elutee algab sõiduga sünnitusmajast vanematekoju ning lõpeb teega kalmistule ja hauatagusesse ilma. Peatume ja mõtiskleme, mida toob tulevik ning millised teed ja elukeskkonna jätame endast pärandina tuleviku teelistele.