Maanteemuuseumis leidis kodu iseliikuv teehöövel V1

Eesti Maanteemuuseumi kogusse jõudis 16. mail  Põlva Kooli puhkpilliorkestri helide saatel silmapaistva masinaehitusinseneri Arnold Volbergi konstrueeritud, kodumaise masinatööstuse imeks peetav teehöövel V-1.

Millega on eksponaadi puhul  tegu?
Iseliikuv teehöövel V-1
1948, Eesti NSV, Paide
Bensiinimootor 52 hj, 4 silindrit, 3285cm3
Käigukast manuaalne, 4 edasi 1 tagasi
Mass 3460 kg
1946. aastal hakkas Eesti üks silmapaistvamaid masinaehitusinsenere Arnold Volberg (2.07.1900 - 7.08.1967) konstrueerima veoauto GAZ-AA agregaatide (mootor, esi- ja tagasild) baasil teehöövlit, mis sai konstruktori perekonnanime esitähe järgi nimeks V-1. Moskvas moodustati  Maanteede peavalitsuse komisjon, mille osalusel katsetati teehöövlit. Höövel sai rahuldava hinnangu ja anti luba selle masstootmiseks. Esimene partii toodeti Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Maanteede Valitsuse Mehaaniline Keskremondi Töökojas (hilisem Paide Teedemasinate tehas) 1948. aastal. V-1 oli esimene Nõukogude Liidus toodetud iseliikuv teehöövel, see oli oluline suunanäitaja Eesti masinaehituse ja teedeehituse ajaloos. Teehöövli väljatöötajatele omistati vabariiklik preemia. Ühtegi 122 toodetud masinast pole säilinud. 2019-2023. a. valmis jooniste alusel ning kasutades nõukogude autotööstuse originaalosi Silver Maidla metallitöökojas Põltsamaal teehöövel nr 123. 

Vaata kajastusi Eesti meedias:

ERR: Olev Kenki kajastus Maanteemuuseumi jõudis Eesti masinatööstuse ime

Postimees: Arved Breidaksi videolugu Eesti sõjajärgne tehnikaime sõitis muuseumihalli

TV 3: Virgo Pärna uudis Iseliikuv teehöövel aastast 1948

Maaleht: Maanteemuuseumisse veeres täna iseliikuv teehöövel