PEATEELT MAHA: ROMUDE RAHULA

"Meie autokultuuri on seni veel juurdunud suhtumine, et autot, mille omamine oli ehk veel kümmekond aastat tagasigi staatusesümbol, prügikasti ei visata. Kuuldes autolammutusest või metallikokkuostust pakutavat hinda, peidetakse auto kuhugi lauda taha, lootuses, et see õnnestub kallimalt maha müüa või kunagi veel korda teha. Veidi erilisemate autode puhul arvatakse aga, et see läheb kunagi veel hinda. No ega ikka ei lähe, eriti siis kui see kusagil põllul tuulte ja vihmade meelevallas vedeleb. Sel hetkel, kui see oleks hinnas, pudeneb see roostena sinnasamma põllule, kui sellele köis külge panna ja liigutama hakata.
Autoromu näol on tegu ohtlike jäätmetega — akud, 6-12 liitrit kõikvõimalikke keskkonda kahjustavaid vedelikke, rehvid, plast ja palju muud. Autolammutuses või metallikokkuostus osatakse nendega ümber käia. Kusjuures, kas teadsid, et 95% autost on taaskasutatav?
Kuniks aga suhtumine muutub, on mul tööpõldu küllaga. Avastasin romud ja nende loodusega kokkukasvamise juba ammu, kuid ühtäkki märkasin, et need inimese ja looduse koos loodud taiesed hakkavad kaduma. Umbes viie aasta eest hakkasin autot romude lähistel kinni pidama. Fotoaparaat on tööst tulenevalt nagunii pidevalt kaasas. Huvitavat rämpsu ja romusid on inimeste tagahoovides uskumatult palju. 
 
Kes ma olen?
Olen töötanud ligi paarkümmend aastat fotograafina, samuti olnud tegev ajakirjanduses ja reklaamivaldkonnas. Ma ei pea end kunstnikuks, pigem dokumentalistiks. Autohuvi on mul juba lapsest saati sees, kusjuures mind on alati rohkem huvitanud visuaal, mitte hobujõud või sooritusvõime."

Kaarel Tigas, näituse autor

Toimetaja: Rainer Kerge

Kujundaja: Tiiu-Triin Tigas