Esimene Eestis projekteeritud teehöövel jõudis üheks päevaks ilmarahva ette | Maanteemuuseum
Vaegnägijatele

Oleme avatud

Esam atvērti R-P 10-18

Soovime teada anda, et pühapäeval 8.12 toimuma pidanud lasteetendus "Jõuluvimka 2" kahjuks JÄÄB ÄRA!

14.10.2021

Esimene Eestis projekteeritud teehöövel jõudis üheks päevaks ilmarahva ette

Järvamaal toimuvatel riigiteede hooldeautojuhtide ja teemeistrite kutsevõistlusel on üheks päevaks välja toodud esmakordselt näha ka alles ehitamisjärgus olev teehöövel V-1, Eesti teedeajaloos märgiline masin.

Tegemist on esimese Eestis projekteeritud ja ehitatud iseliikuva höövliga, mis valmis insener Arnold Volbergi (1900-1967) käe all Paides 1948. aastal. Samuti oli see kogu suure Nõukogude Liidu esimene liikurhöövel. Masinaid ehitati kokku 122 tükki, tänaseks ei ole neid säilinud ühtegi.

„V-1-le järgnes terve rida Paides toodetud teehöövli mudeleid,“ ütles muuseumi peavarahoidja Rain Rikas. „Maanteemuuseumis on V-10, ehk viimane Volbergi konstrueeritud höövel“.

2020. aastal algatasid Eesti Maanteemuuseum, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Rikitop OÜ ja teenekad teedeveteranid ühistööna originaalosade kogumise ja asusid masinat jooniste järgi taaslooma.

Koroona tõttu valmib höövel algselt plaanitust aasta hiljem, alles 2023. aasta kevadel ja hakkab kandma kerenumbrit 123.

„Selle projekti juures köidab tegijaid paljutähenduslik eesmärk – taastada täielikult Eesti teedeehituse märgiline verstapost,“ ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. V-1 valmimisel lisandub teehöövel tema kinnitusel Eesti Maanteemuuseumi teedemasinate kogusse kui oluline suunanäitaja Eesti masinaehituse ja teedeehituse ajaloos.

„Säreveres toimuvatele riigiteede hooldeautojuhtide ja teemeistrite kutsevõistlusele otsustasime masina välja tuua seetõttu, et täna näeb seda, mis on masina sees,“ selgitas otsust võistluste patroon ja üks V-1 ehitamise meeskonnaliige Raimo Unt.

„Kaks aastat tagasi alustatud originaalosade otsimine ja ka vanade jooniste uurimine on jõudnud nii kaugele, et masin on ratastel, sahk ees ja mootorgi küljes, tõsi küll hetkel veel vaid rihmadega raami külge kinnitatud,“ kirjeldas olukorda muuseumijuhataja Kadri Valner. „Originaalosad jõudsid meieni Eestist, aga ka Venemaalt. Täna otsime originaalseid laternaid ja muid pisidetaile.“

Hetkel toimub V-1 osade valmistamine Põltsamaal asuvas Rikitop OÜs. Detailide sobitamise ja lõppviimistluse teevad Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilased kooli õppetöökojas.

Meeskonna soov on, et täielikult töökorras masin sõidaks kutsehariduskeskuse garaažist välja 2023. aasta kevadel ja oleks võimeline ka tegema töid – nii nagu neid tehti enam kui 70 aastat tagasi.

 

Lisainfo:
Rain Rikas
peavarahoidja
Eesti Maanteemuuseum
+372 5342 0102

Rain.Rikas@transpordiamet.ee