Maanteemuuseumi blogi

killustikuveskid

17.09.2020

Vana foto

Killustikuveskid

Kuni 1960. aastateni töödeldi suur osa mustkatte pealispinnast suureteralise liiva või kruusaga.

Loe edasi
upine

10.09.2020

Vana foto

Boris Upine teehooldusmasinad

1959. aasta lõpul katsetati Tallinna Teede ja Sildade Trusti mehaaniku Boris Upine (1906–1991) konstrueeritud masinat (fotol), millega talvel oli võimalik puhastada kõnni- ja puiesteid lumest ja prahist, laadida kuhjaaetud lund veoautodele, puistata teedele liiva ja kasta neid veega.

Loe edasi
Üle poole sajandi valgeid jooni maanteedel.

03.09.2020

Vana foto

Üle poole sajandi valgeid jooni maanteedel

1968. aastal hakati esmakordselt Eesti maanteedele kandma teemärgistust. Joonimismasinate puudusel valmistasid meie teedeehitajad tollase Saksa DV šassiitraktori RS-09 baasil ise vastava seadmestikuga varustatud markeerimismasinaid (fotol).
(Eesti Maanteemuuseum, F 3:55)

Loe edasi
vana foto

27.08.2020

Vana foto

Volbergi teetööde masinad

Insener Arnold Volbergi nimi on maanteemuuseum juba tuvustanud seoses tema loodud V-seeria teehöövlitega, mille kõige esimest versiooni praegu ka taaselustatakse.

Loe edasi
vana foto

20.08.2020

Vana foto

Tähelepanu – roop!

Vajadus on teadagi innovatsiooni ema. Nõukogude võimu kümnendeil tunti teedevalitsustes tehnika järele alalist puudust. Suur osa tollasest nõukogude tehnikast tuli töökodade leidlikul personalil ülesputitada ja leida ise töö korraldamiseks nutikad lahendused.

Loe edasi
vana foto

13.08.2020

Vana foto

Kas masinad teevad inimeste elu lihtsamaks?

Vaidlused teemal, kas masinad ja innovatsioon teevad inimeste elu lihtsamaks või röövivad hoopis hulgalt inimestelt töö ja elatise lähevad tagasi juba tööstusrevolutsiooni algusaegadesse.

Loe edasi
vana foto

06.08.2020

Vana foto

Teerull + teehöövel = rullhöövel.

Sellist 8-tonnist masinat, mis ühendas nii rulli kui höövli funktsioonid toodeti 1930. aastate algul mõned eksemplarid Rootsist ostetud patendi alusel Tallinas masinatehases
Ilmarine. Rulli ja höövli funktsioonide ühendamisest ühes masinas loodeti majanduskriisi ajal ökonoomsust, kuid eksperimenti ei loetud kokkuvõttes siiski õnnestunuks.

Loe edasi
vana foto

30.07.2020

Vana foto

Teede ehitusest 1930. aastate algul

Kruusa, kunstkruusa, killustiku ja peenkillustiku mõisted tõusid eestikeelses (teede)inseneerias sisulisemalt päevakorda 1930. aastate algul. Siis viidi kruusateede ehitus ja hooldus meil süsteemsemale tasemele ja hakati ka ehitusmaterjale sisulisemalt uurima ja katsetama. Kui paekivikillustikku sai peenestada veel lihasjõul vasaratega, siis põllukividest graniitkillustiku tootmine suuremas mahus eeldas mehhaniseerimist. Fotol inspekteerivad teedeministeeriumi insenerid üht esimest Tallinnas Franz Krulli masinatehases 1931. aastal riikliku tellimuse raames valminud killustikusõelaga varustatud kivipurustajat.

Loe edasi
vana foto

22.07.2020

Vana foto

Auto - "miljonärid" aastal 1968

Tartu esimesed auto-"miljonärid" 1968. aastal: õnnitlustseremoonia Ikarus 55 Lux bussi kõrval, taustal loosung: "Tervitus tublidele autojuhtidele, kes sõitsid oma autoga 1 000 000 kilomeetrit!"
Oh aeg, oh kombed! Tänapäevane vaste võiks ehk hoopis olla: „Tervitus tublidele autojuhtidele, kes jätsid üldse sõitmata.“

Loe edasi

Maanteemuuseum Instagramis