Maanteemuuseumi blogi

Ei saa mitte jagamata jätta Eesti Rahvaluule Arhiivi fotot, mis ka maanteemuuseumis südame kiiremini põksuma paneb.

Sõitsid saanid, sõitsid reed...
Enam nii ei kulge me,
ole hoolas taliteel!

Tore foto täpselt saja aasta tagusest pulmarongist.

Foto: Eesti Rahvaluule Arhiiv

Kui 1930. aastatel hoogustus linnadevaheline bussiliiklus, tekkis senisest suurem vajadus teede talviseks lahtihoidmiseks. Et autosid ja sahkasid oli veel vähe, rakendati tähtsamate maanteede kaitsel lumeväravaid.

Ajalugu pakub ikka tröösti: kulgeb ta ju spiraalselt, nagu teaduslikult tõestatud. Ega's muud kui tõstkem tervistava mineraalvee klaasid minevaste ja tulevaste pidude auks!

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Sellel 1958. aastal Tallinnas konstrueeritud kivipurustaja katsetusel on jäädvustatud fotole kaks meie maanteede ehituse olulist pioneeri.

Insener Arnold Volbergi (1900–1967) konstrueerituna valmis 1948.

Esireas paremalt kolmas on meie teedeinseneeria üks asutavaid isasid – Richard Ambros (1897–1981). Tallinna Tehnikumi kasvandikuna sai temast Harju maainsener ja 1939. aastal Maanteede Talituse direktor. 1958.

1930. aasta algul otsustas teedeministeerium tellida Franz Krulli masinatehaselt kaks 15-tonnist diiselmootoriga Barfod & Perkins-tüüpi rulli.

Kui tänasel auto-omanikul on valikut küllaga, siis nõukogude defitsiidimajanduse tingimustes tuli olla palju leidlikum. Kaasaegse kirjeldus: üheks suuremaks probleemiks oli aastail 1950–65 autole uute kummide muretsemine.

Sellel 1990. aastate algul tehtud fotole on jäädvustatud üks Eesti sillaajaloo pärle – Kasari sild. See 1904. aastal valminud üle 300 meetri pikk Eesti esimene raudbetoonist avaehitusega sild oli tol hetkel Euroopa pikimaid betoonsildu. 1990.