Maanteemuuseumi blogi

Kui 1. jaanuaril 2021 alustanud Transpordiamet koondab töid teedega nii õhus, maal kui vees, siis pole see päris esmakordne, kui eri transpordiliikide töökorraldus toimub ühes organisatsioonis.

Kui 1930. aastatel hoogustus linnadevaheline bussiliiklus, tekkis senisest suurem vajadus teede talviseks lahtihoidmiseks. Et autosid ja sahkasid oli veel vähe, rakendati tähtsamate maanteede kaitsel lumeväravaid.

Ajalugu pakub ikka tröösti: kulgeb ta ju spiraalselt, nagu teaduslikult tõestatud. Ega's muud kui tõstkem tervistava mineraalvee klaasid minevaste ja tulevaste pidude auks!

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Sellel 1958. aastal Tallinnas konstrueeritud kivipurustaja katsetusel on jäädvustatud fotole kaks meie maanteede ehituse olulist pioneeri.

Insener Arnold Volbergi (1900–1967) konstrueerituna valmis 1948.

Esireas paremalt kolmas on meie teedeinseneeria üks asutavaid isasid – Richard Ambros (1897–1981). Tallinna Tehnikumi kasvandikuna sai temast Harju maainsener ja 1939. aastal Maanteede Talituse direktor. 1958.

Kevadel algasid hoogsad V-1 taastamise tööd. Õieti plaanime aastaks 2022 valmis ehitada päris uue, 123. V-1.

Maanteemuuseumis toimus konverents "Rehvid ja teed: eile, täna, homme", mille ettekandeid saab ka järele vaadata.

1930. aasta algul otsustas teedeministeerium tellida Franz Krulli masinatehaselt kaks 15-tonnist diiselmootoriga Barfod & Perkins-tüüpi rulli.

Kui tänasel auto-omanikul on valikut küllaga, siis nõukogude defitsiidimajanduse tingimustes tuli olla palju leidlikum. Kaasaegse kirjeldus: üheks suuremaks probleemiks oli aastail 1950–65 autole uute kummide muretsemine.