17.12.2020
Teerajajad – inimene ja masin.
Insener Arnold Volbergi (1900–1967) konstrueerituna valmis 1948.
17.12.2020
Insener Arnold Volbergi (1900–1967) konstrueerituna valmis 1948.
10.12.2020
Esireas paremalt kolmas on meie teedeinseneeria üks asutavaid isasid – Richard Ambros (1897–1981). Tallinna Tehnikumi kasvandikuna sai temast Harju maainsener ja 1939. aastal Maanteede Talituse direktor. 1958.
09.12.2020
Kevadel algasid hoogsad V-1 taastamise tööd. Õieti plaanime aastaks 2022 valmis ehitada päris uue, 123. V-1.
07.12.2020
Maanteemuuseumis toimus konverents "Rehvid ja teed: eile, täna, homme", mille ettekandeid saab ka järele vaadata.
03.12.2020
1930. aasta algul otsustas teedeministeerium tellida Franz Krulli masinatehaselt kaks 15-tonnist diiselmootoriga Barfod & Perkins-tüüpi rulli.
26.11.2020
Kui tänasel auto-omanikul on valikut küllaga, siis nõukogude defitsiidimajanduse tingimustes tuli olla palju leidlikum. Kaasaegse kirjeldus: üheks suuremaks probleemiks oli aastail 1950–65 autole uute kummide muretsemine.
19.11.2020
Sellel 1990. aastate algul tehtud fotole on jäädvustatud üks Eesti sillaajaloo pärle – Kasari sild. See 1904. aastal valminud üle 300 meetri pikk Eesti esimene raudbetoonist avaehitusega sild oli tol hetkel Euroopa pikimaid betoonsildu. 1990.
12.11.2020
Kui sada aastat tagasi sai Eestis hoo sisse esimene suurem autobuum, siis olid rehvid masinaomanikule üheks kallimaks kuluosaks. Tollased õhkrehvid olid tänastega võrreldes palju haavatavamad ning ka teede kvaliteedil oli siin oma osa.
05.11.2020
Kiilasjää just nagu varas,
tuleb siis, kui aeg on paras.
Siis kui teedemehed tudus,
autod juba kraavis ludus …
Saaremaa teemeister H. Võrklaeva luuletusest, 1965.
Foto: Eesti Maanteemuuseum
29.10.2020
Võitluseks kiilasjääga töötasid Maanteede Valitsuse insenerid-mehaanikud August Rebas, Lembit Kulgver ja Theodor Tomperk 1960. aastal välja liivapuisturi DP-1E. Seade monteeriti veoautode ZIL-164 või ZIL-151 kastiosa asemele.