Miks mitte puust rehvid? | Maanteemuuseum

Maanteemuuseumi blogi

Reedel 29. märts on muuseum SULETUD!

12.11.2020

Miks mitte puust rehvid?

vana foto

Kui sada aastat tagasi sai Eestis hoo sisse esimene suurem autobuum, siis olid rehvid masinaomanikule üheks kallimaks kuluosaks. Tollased õhkrehvid olid tänastega võrreldes palju haavatavamad ning ka teede kvaliteedil oli siin oma osa. Sel ajal olid kasutusel veel ka täiskummirehvid.

Juuresoleval fotol on jäädvustatud tollase Bitvargen-tüüpi teehöövli tagaratta täiskummist rehv ja selle kulumisaste. 1930. aastate suure majanduskriisi aastail hinnati ühe teehöövli rehvipaari maksumuseks 1000 krooni, mis moodustas ligi kaheksandiku masina hinnast. Rehvipaar pidas hinnanguliselt vastu kuni kolm aastat. 1933.–1934. aastal peeti Maanteede Valituses plaani katsetada höövlitel tamme- või saarepuust rehve kummirehvide asemel. Tehaselt Ilmarine võetud hinnapakkumise alusel maksis üks selline puurehviga ratas 450 krooni. Ei ole teada, kas katsetused ka praktikas läbi viidi, kuid puust rehvid kasutusse siiski ei läinud.

Foto: Eesti Maanteemuuseum

Lisa kommentaar

CAPTCHA
This question is for testing whether or not you are a human visitor and to prevent automated spam submissions.

Maanteemuuseum Instagramis