Vaegnägijatele

Oleme avatud K-P 11-18

lauljad nüüd lähevad, Toomas Kalve

Hooajanäitused

Näitus „Lauljad nüüd lähevad“ 

Eestimaa talupoegade priiuse 50. juubelile pühendatud üldlaulupeo korraldamine, toimumine ja õnnestumine oli suursaavutus. Liialdust pelgamata võib väita, et maarahvas laulis end sealt alates eesti rahvaks. Esimesest eesti laulurahva kogunemisest kujunes traditsioon, mis pole ka veel 150 aastat hiljem moest läinud. Sest laulupidu pole moeasi. See on eestlaste südameasi.

Eesti Maanteemuuseumi näitus „Lauljad nüüd lähevad“ vaatleb, kuidas läbi aja laulupeole kohale on jõutud ja teeb kummarduse lauljatele-rännumeestele, kes kogunesid 1869. aasta suursündmusele kõikide kaigaste kiuste, mis lauluvankri kodaraisse pilluti.

lauljad nüüd lähevad

Esimesest üldlaulupeost pole säilinud ühtegi fotojäädvustust. Et aga toonasele inimesele lähemale pääseda, tõime Toomas Kalve plaatkaamera ja selle 19. sajandist pärit läätse ette olusid, mis aitaks meil mõista, kui palju on 150 aastaga toimunud muutusi meie ümber. Ja veel: kui üllatavalt muutumatult on püsinud väärtused ja tunded, mille pinnalt suhestuda toonaste elude ja oludega.

 

Keldrisaali näitus „Teekond Tartusse 1869“

1869. aastal viis esmakordselt meie esivanemad teedele ühisest kultuurilisest eneseväljendusest kantud kihk. Milliseid tänaseks unustatud reisi- ja teeolusid tuli trotsida 150 aasta eest? Millega tuldi, mis oli lauljatel kaasas ja mõttes?

Näitus püüab kirjeldada 800 mehe (esimesel laulupeol laulsid vaid mehed)  püüdlusi selle teekonna eel ja ajal. Nii kestis näiteks Põhja-Eestist veovankril Tartusse tulek – retk, mida täna läbitakse kolme tunniga – kolm päeva. Oleme taastanud ja kaardile joonistanud viie koori tulekuteed ning võrrelnud toonaseid korralduslikke toiminguid tänastega.

Näituse autor: Kadri Valner
Aitasid: Andres Seene, Kaja Kerner, Siiri Toomik, Paavo Kroon, Annika Kupits
Kujundus ja trükk: ADExpert OÜ