Ajakirjandus 20. sajandi alguse liikluspildi vahendajana

Teadusartikkel - Kadri Valner, Eesti Maanteemuuseumi juhataja

Eesti ajakirjandus kajastas autoajastu alguses möödunud sajandil suuremaid liiklusõnnetusi põhjalikult ning läbi erinevate ajalehenumbrite, hoides ühe või teise õnnetuse kulgu tähelepanu all kuid või lausa aasta. Selle poolest erineb kajastus tänasest päevast, kui ajakirjandus on end täpselt reguleerinud, hoiab uudise ja kommentaari kiivalt eraldi ning räägib liiklusõnnetustest pigem vaid kas „tänu“ ohvrite suurele arvule või kurioossetele asjaoludele.

Teadupärast toimus esimene surmaga lõppenud liiklusõnnetus Eestis 1908. aasta juulikuus, mil kohalik kivitööstur O. Einberg ajas Jaani kiriku juures alla 75-aastase Villem Kulleri. Autojuhile määrati karistuseks kaks kuud vangistust. Ka maksis ta ohvri omastele kahjutasu. Ilmselt veel rängema karistusena mõjus see, et Einberg pidi aasta jooksul pärast õnnetust istuma pühapäeviti kirikus altari ees eraldi pingis, näoga ülejäänud kirikuliste poole. Mees loobunud seejärel autojuhtimisest. Äramärkimist väärib veel, et töösturi sõiduk oli ostetud 1906. aastal ja üldse teine auto Eestis, õnnetuse ajal oli Tallinnas vaid kuus sõiduautot.

Eestimaa kubermangus hakkasid esimesed liikluseeskirjad kehtima alles 24. juunil 1910, kandes pealkirja „Iseliikuvate ekipaažide sõitmise korra kohta Eestimaa kubermangus ja Paldiski linnas“. Reeglid kattusid üsna täpselt kaks aastat varem Liivimaa kubermangus välja antud korraga „Määrus automobiilide sõidu tarwis“.

1908. aasta 30. septembri Postimees tegi sellest kokkvõtte, öeldes muu hulgas järgmist: „Automobilid peavad alati paremal tee poolel sõitma. Kui karjad vastu tulevad ehk tõldade ja vankrite hobused peruks tikuvad minema, tuleb automobili sõidukiirust vähendada, ehk tarviduse järele päris seisma jätta. Tee tõkendustel peab kiirust vähendama ja kaks pikka hoiatusvilet andma. Sedasama tuleb ka tähelepanuna, kui jalgrattasõitjad, jalakäijad, koormad põigiti üle tee lähevad ja automobil nendele ligineb. Saab keegi automobili käigu läbi vara ehk muu poolest kahju, siis on automobili omanik kohustatud kohe kinni pidama, kahjukannatajale esimest abi andma ja õnnetusesse sattunud inimest, kui tarvis, lähema arsti juure viima.“

Täismahus artikkel Ajakirjandus 20. sajandi alguse liikluspildi vahendajana (pdf)

Artikkel on avaldatud Eesti Maanteemuuseumi aastaraamatus 2014.

K-P 11-17

799 3057

Kanepi, Estonia

Take road less travelled

"Simply go there - and play"